Hommikul tahtsime külastada Vilniuses
asuvat kuulsat Gariunai turgu. Kuna meil oli selle kohta olemas
ainult indeks, mida Tädi ei tunnistanud, siis küsisime oma
võõrastemaja perenaise käest. Ega temagi eriti targem ei olnud,
aga saime siiski ka tänava kätte. Kell oli umbes 9.30 ja imestati,
et see turg ju pannakse varsti juba kinni! No meie arvasime, et ikka
jõuame, 12-ni veel aega küll. Kuna täna avati turg hilja, st kell
6.00, siis kirjade järgi pidi see täna olema isegi kuni 14.00
avatud. Mõnel päeval avatakse turg juba kell 4.00 ja nagu ma aru
sain, siis on seal ka sellel kellaajal juba kliente näha. Täna olid
siiski paljud boksid suletud, aga sellegipoolest oli müüjaid väga
palju ja turg ise on tõesti ilmatu suur. Müüakse seal kõike
alates toidust, autovaruosadest kuni riiete ja lapsevankriteni välja.
Ma arvan, et see turg on suurem kui oli Riia turg.
Seejärel võtsime suuna Kernave peale.
Kernave on väike ilus külake Nerise jõe orus, kus järsu nõlvaga
linnusemäed annavad tunnistust ammu kadunud ühiskonnast. 13.
sajandil oli Kernave Leedu pealinn, 14. sajandi alguses viis
Gediminas pealinna sealt Trakaisse ning hiljem Vilniusesse. 1919.
aastal oli ajutiselt Leedu pealinnaks Kaunas. Oleme oma reisil
külastanud kõiki Leedu endiseid ja ka praegust pealinna: Kernave,
Trakai, Kaunas ja Vilnius. Aastal 1390 põles Kernave.
Tänapäeval on Kernave Leedu tähtsaim
arheoloogiline leiupaik. Kaitsealal on viis küngast, milles
sisalduvad keskaegsed müürid ja kindlusrajatised. Koht arvati 2004
aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ronisime puutreppe pidi
kõige kõrgema künka tippu, päris ilus vaade oli. Seejärel
külastasime ka Kernave Arheoloogiamuuseumit.
Kernave kaitseala, linnusemäed
Merit ja Mirjam kännu otsas, mida Mirjam pidas batuudiks
Vaade Nerisele
Kividega tähistatud kohas asus kirik (1935.a. viidi kirik ära)
Praegune kirik
Ilusad majad Kernave külas (üle 100 aasta vanad)
Seekord olime laisad jalutajad ning
sõitsime külavahel autoga ringi. Kui Kernave vaadatud, siis
hakkasime tagasi Vilniuse poole sõitma. Tee peale jäi palju ilusaid
väikseid külakesi. Üks neist oli Suderve. Suderves asub
ebatavaline valge ümarkirik.
Vilniuses läksime KGB muuseumi ehk
Genotsiidiohvrite muuseumi. Muusem asub endises KGB hoones ning avati
1992. aastal. Eksponaadid kõnelevad Nõukogude okupatsioonist
Leedus, loomavagunites Siberisse küüditamisest, Nõukogude võimu
vastu võidelnud metsavendadest ja Saksa okupatsioonist. Näha sai ka
keldris asuvaid vangikonge, mis olid kasutusel kuni 1980. aastate
lõpuni. Samuti nägime piinamiskambreid, helikindlat kambrit,
kartsa, vangide jalutamispuure ja hukkamiskambrit. Viimasest tulime
suhteliselt kiiresti ära, sest see ei olnud lastele kõige parem
koht. Seal sai vaadata filmi hukkamisest.
No comments:
Post a Comment