23. juuni - Päev ratastel

Eelmise postituse kohta oli nurinat kuulda, et miks MAX-il on just selline seletus. Seda peate Meritilt küsima, sest tema käskis niimoodi kirjutada. Vihjeks siiski juurde, et sõna valvekoer peaks olema nn. jutumärkides.

Plaanipärane lahkumine kell 8.00 nihkus pool tundi hilisemaks. Võtsime suuna Vilniuse poole, kus on meie esimene öömaja. See on esimene reis, kus meil kogu pere kaasas ei ole. Mailis on seekord kaugel Hiinas keelelaagris. Juba enne Tallinnast välja jõudmist hakkasid esimesed vihmatibad tulema ning umbes pool sõidust kulges päris korralikus vihmas. Riia Lidos tegime söögipeatuse, selleks ajaks oli ka vihm järele jäänud, aga temperatuur oli endiselt jahedavõitu. Kuigi oleme korduvalt Riiast läbi sõitnud, ei olnud me veel kunagi käinud sealses kuulsas Lidos. No Tallinna omaski on meil käimata, kuigi sinna on vaid 20 minutit sõita.

Lätis oli näha, et tegemist on jaanipäevaga. Inimesed korjasid põldudel lilli, et pärgasid punuda. Maantee ääres oli iga natukese aja tagant mõni pärjamüüja. Müüdi nii lillepärgasid pähe panekuks kui ka tammepärgasid autodele. Paljud müüjad lasid veel ka kätel usinalt käia ning uued pärjad valmisid kiiresti. Samuti oli näha sõitmas tammepärgade või -vanikutega kaunistatud autosid.

Tädi oli täna päeva esimeses pooles suhteliselt vaikne, mõnikord harva ainult ütles: „Sõidad lubatust kiiremini“. Väike probleem Tädiga tekkis siis, kui hakkasime sisestama öömaja aadressi. Esiteks ta arvas, et sellel tänaval sellise numbriga maja ei ole. Siis sisestasime koordinaadid, aga nende järgi saatis ta meid kaugele Venemaale. Tädiga kehtib reegel – usalda, aga kontrolli! Lõpuks petsime Tädi siiski ära, nimelt sisestasime naabermaja aadressi ja kohale ta meid tõi.

Öömajas selgus, et pererahvas pole meie broneeringust kuulnudki, veel vähem sellest, et meil on see juba makstud ka. Tegime broneeringu firma TripBaltic kaudu, neil on täna-homme pühad, seega enne esmaspäeva selgust majja ei saa. Kui meid tuba vaatama minnes sujuvalt keldrisse suunati, siis vist olin väga ehmatanud näoga, igatahes perenaine küsis, et kas hirmutab väga :) No ja esimene tuba, mille uks lahti tehti – see oli päris jube, tundus nagu keegi elaks seal sees. See oli kuuene tuba nagu ma broneerisin, aga kuna meid oli neli, siis pakuti meile neljast tuba sealsamas kõrval. See tuba enam nii hirmutav ei olnud. Aga no mida sa ikka nii madala hinna eest saada tahad, mõnes kämpingus maksad telkimise eest samasugust hinda. Siin ka paar pilti meie öömajast.

Õhtul tahtsime minna Vilniuse jaanipäeva peole, mis pidi info kohaselt toimuma Verkiai Regionaalpargis. Mingit täpsemat asukoha kirjeldust ega alguse kellaaega internetist ei leidnud. Park ise on väga suur, käisime mitu kohta läbi ja keegi ei tea, kus pidu toimub. Lõpuks vist jõudsime küll õigesse kohta, leidsime ka ürituse kohta käiva infosildi üles ning palusime seda tõlkida. Tõlgiti ilusti ära ning siis kõrvalt keegi ütles, et see toimus eile :) Nii palju siis selleks korraks jaanipäevast :)

Üks pildike ka sellest kohast, kus eile oli pidu olnud. Pildil on näha värav ja pärgade riputamispuu. Kuna me tseremooniat ikkagi ei näinud, siis ma ei teagi, mille jaoks see puu on, sest lõpuks visatakse need pärjad ju Nerise jõkke.