26. juuni - Kaunas

Täna oli väga külm ilm, pealegi sadas vihma. Nii vihmast ilma mulle meie reisidelt peale Liechtensteini kolm aastat tagasi ei meenugi. No ei taha see suvi kuidagi sel aastal tulla. Parata polnud aga midagi, võtsime suuna Kaunase poole. Alustuseks läksime külma ja vihma trotsides Kaunase loomaaeda. Peale meie olid ühed hullud veel seal. Kahjuks paljud loomad ka ei armasta vihma ning olid rohkem siseruumides, kui väljas. Pesukaru ka pistis ainult ninanöpsu vahepeal välja, aga ennast ei näidanud. Kahju, oleksin väga tahtnud pesukaru näha. Kaelkirjak samuti seisis vaid oma majas ja piilus välja. Hüljes vaeseke oli ilma veeta, roomas mööda kuiva basseini ringiratast, ju oli vist veevahetuse aeg. Õnneks mõned loomad ikka näitasid ka ennast. Näiteks üks madu oli vist väga pikalt söömata, roomas aga muudkui ringi. Vaatas mulle läbi klaasi otsa, limpsas keelt ja püüdis läbi klaasi minuni jõuda. Me jäime sinna ootama ja vaatama, et millal ta alla kukub, aga meie kurvastuseks see madu ei kukkunudki alla.

Seejärel külastasime Kuradimuuseumit. Muuseumi kollektsioonis on leedu ja kogu maailma kuradite, deemonite ja nõidade kujutused ning maskid. Samuti nägi seal nimetatud kollektsiooni autori A. Zmuidzinaviciuse elu- ja tööruume.

Järgmisena käisime Zooloogia muuseumis. See oli küll väga vägev. Ka meie eriline loodusesõber Merit nautis seda väljapanekut. Ma isegi enam ei mäleta, mitmel korrusel see väljapanek oli, aga väga suur oli see küll. Näha oli jahitrofeesid, liblikaid, igasuguseid putukaid, kalu, merekarpe, vähjalisi, skorpioneid, paelusse, konnasid, linde ja muidugi loomi. Kindlasti jäi mul midagi ka nimetamata.

Nüüd oli plaan minna ja sõita furnikulööriga Aleksotase mäele, kust avaneb kaunis vaade Kaunasele. Mul oli selle kohta leitud ainult üks aadressike, lootsime, et see on see õige. Aga juhtus nii, et see oli juba Aleksotase mäe otsas asuva furnikulööri jaama aadress, seetõttu jäi meil seekord see sõit tegemata. Ülevalt alla ja siis jälle üles ei tundunud üldse nii ahvatelv kui vastupidi. Pealegi ei olnud seal mitte mingisugust hinnakirja üleval ja koht tundus täiesti välja surnud olevat. Hiilisime Meritiga ümber putka ja aknast nägime, et keegi siiski magas seal sees. Ei hakanud siis teda segama

Päeva lõpuks jalutasime natukene Kaunase vanalinnas. Väga pikalt siiski ei jalutanud, sest vihm hakkas jälle sadama ning külm oli ka. Seega suundusime tagasi oma Vilniuse keldrisse.

Kaunase raekoda, mida kohalikud nimetavad "Valgeks luigeks"

Tädiga ka täna riidlesime. Ta sundis meid pidevalt tegema vasakpöördeid kohas, kus see lubatud polnud. Peale selle suunas ta meid paar korda jalakäijate tänavale, kuhu teatavasti autoga sõita ei tohi.

Laisves aleja, jalakäijate tänav, kuhu Tädi meid korduvalt autoga sõitma suunas